Mida teha, kui keegi sinu tiimist ei võta vastutust?
oktoober 29, 2025Kuidas ehitada taas usaldust pärast suuremat konflikti?
Age Leedo – CRIP instruktorite programmi õppur-instruktori, arengupartneri- ja koolitaja – sulest.
Usaldus kui meeskonna vundament
Usaldus on vundament ilma milleta me võime rajada ükskõik kui suured ja võimsad koostööd, eesmärgid, ootused, aga kui usaldust ei teki või tekib näiline usaldus, siis on kindel see, et kõik laguneb koost mõne aja pärast.
Usaldus sünnib ausast ja avatus suhtlusest, kokkulepetest ja järjekindlast tegutsemisest. Usaldus ei teki üleöö ja mitte ainult sõnade kaudu vaid nähtavatest tegudest. Kui vastutust võetakse tõsiselt ja lubadusi ei murta, kasvab usaldus. Kui seda järjepidevalt hoitakse, muutub usaldus jõuks, mis ühendab meeskonda ja suunab energiat õigesse kohta.
Usaldus vajab teadlikkust ja järjepidevust
Sisetunne ja väärtused mängivad usalduse loomisel võtmerolli. Usaldus ei ole passiivne; see on aktiivne väärtus, mis nõuab teadlikkust, tähelepanu ja järjepidevust.
Mina olen näinud olukorda, kus meeskonna projektijuht tegi kiirelt otsuse ilma kolleegidega konsulteerimata. Kuigi otsus oli loogiline, tundsid mitmed meeskonnaliikmed, et nende panust ei hinnatud ja otsus tehti üle nende peade. Päevade jooksul tekkis pinge ja aastaid kogunenud usaldus hakkas kiiresti kaduma. Inimesed tõmbusid endasse, suhtlus muutus pinnapealseks ja energia hajus – eesmärgid jäid tahaplaanile.
Esimene samm: mõista, miks konflikt tekkis
Kuid mida teha olukorras, kus meeskonnas on konflikt olnud, suhted on sassis ja meil tuleb taas üles ehitada usaldus?
Mõistmine, miks konflikt tekkis, on esimene samm usalduse taastamisel. See ei tähenda süüdlaste otsimist ega vanade vigade esiletoomist, vaid olukorra teadliku analüüsi. Kui meeskonnas on usaldus langenud ja suhted sassis, ei saa edasi liikuda lihtsalt sõnadega „me peame usaldust taastama“. Tuleb alustada konkreetsetest sammudest.
Usalduse taastamine on järjepidev ja sihipärane protsess, mis vajab teadlikku juhtimist, mis loob tugeva aluse koostööle ja edule.
Kolm küsimust, mis aitavad taastada selgust
Üks tõhus meetod on teha teadlik paus ja analüüsida olukorda läbi kolme lihtsa küsimuse:
- Mis läks õigesti? – ära keskendu ainult vigadele, tunnusta ka seda, mis toimis.
- Mis läks minul valesti? – võta vastutus oma panuse eest, näita, et oled valmis õppima.
- Mida saaksin järgmisel korral teisiti teha? – loo selged, praktilised sammud, mis aitavad vältida sarnast konflikti tulevikus.
See ei ole süüdlaste otsimine ega vanade vigade ülestoomine. See on teadlik tegevus, mis näitab meeskonnale, et igaüks on valmis vastutust võtma ja panustama paremasse koostöösse. Iga väike konkreetne samm, mida inimesed teevad, aitab järk-järgult taastada turvatunnet ja usaldust – see on alus, millelt saab ehitada tugevamat ja ühtsemat meeskonda.
Usalduse taastamine on protsess, mitte üks samm
Samas ei piisa ainult üksikutest sammudest. Usalduse taastamine on järjepidev ja sihipärane protsess, mis vajab teadlikku juhtimist, mis loob tugeva aluse koostööle ja edule. Selle läbiviimiseks saab toetuda neljale põhimõttele, mis juhivad võitjate mõtteviisi ja aitavad meeskonnal taastada ühtsuse, selge vastutuse ja tugeva koostöö.
1. Distsipliin = vabadus
Usaldus taastub siis, kui kõik teavad, millised kokkulepped kehtivad ja neid järgitakse. Kui iga meeskonna liige tegutseb kokkulepitud raamides, tekib predictability ehk ennustatav koostöö, mis loob turvatunde ja vähendab hirme. Distsipliin ei ole piiramine, vaid selge raamistik, mis annab vabaduse keskenduda olulisele.
2. Haara initsiatiivi
Usaldust taastav juht ei oota, et keegi teine midagi teeb – ta astub esimesena sammu, et murda pinget, kuulata, küsida ja pakkuda lahendusi. Initsiatiiv näitab, et sa oled valmis vastutama suhte ja meeskonna heaolu eest.
3. Kohane olukorraga
Konflikt ei kao üleöö, ja iga meeskond on erinev. Tuleb mõista, mis toimib just selles konkreetses grupis. Mõnikord tähendab see avatumat vestlust, teinekord struktureeritud kohtumist või individuaalset tagasisidet. Paindlikkus ja olukorrale vastamine näitab, et juht ei ole jäik, vaid suudab säilitada usaldust ka muutuvates oludes.
4. Ülim vastutus
Usalduse taastamine eeldab, et keegi võtab täieliku vastutuse oma sõnade, tegude ja otsuste eest. Mina olen korduvalt näinud, et kui juht tunnistab eksimust, küsib vabandust ja astub sammud usalduse taastamiseks, annab see meeskonnale loa teha sama. Vastutus ei ole nõrkus – see on tugevuse ja usalduse alus.
Usaldus sünnib tegudest
Kui me neid põhimõtteid igapäeva juhtimises kasutame, hakkab sassis suhtes tekkima järk-järgult stabiilsus ja usaldus taastub. Meeskond õpib taas koostööd tegema, energiat suunama eesmärkidele ja liikuma edasi ühtse jõuna.
Usalduse taastamine ei toimub järjepidevate tegude kaudu. Iga lubaduse pidamine, iga aus vestlus ja iga hetk, kus keegi võtab vastutuse, lisab kihi uude vundamenti. Aja jooksul muutub see vundament tugevamaks kui enne konflikti, sest nüüd ei põhine usaldus ainult heade aegade harmoonial, vaid ka raskuste ületamise kogemusel.
Juht, kes on valmis astuma ebamugavusse, rääkima ausalt ja näitama eeskuju, annab oma meeskonnale selge sõnumi: me ei pea olema täiuslikud, aga me peame olema ausad, vastutustundlikud ja valmis õppima. Just selline suhtumine loob usaldust, mis ei kõigu esimese kriisi tuules, vaid kasvab iga väljakutsega tugevamaks.
