Mida on ühist punasel autol ja heal juhtimisel?
september 11, 2024
Kes on tiimiliige Aaro Hallap?
oktoober 26, 2024Kes on tiimiliige Kadri Lilleväli?
Kasvasin üles Harjumaal väikeses alevikus Vasalemmas, kus minu lapsepõlv oli samal ajal nii aktiivne kui ka rahulik. Käisin armsas mõisas koolis ja osalesin paljudes huviringides, millest tantsu-, näite- ja skaudiring jäid mulle pikemalt. Viimast pean enda jaoks eriti väärtuslikuks kogemuseks, sest kuus aastat igal nädalal sai korratud, et iga päev tuleb püüelda selle poole, et olla parem kui eile. Palju lahedaid skaudilaagreid õpetasid iseseisvust ja kuidas ühiselt eesmärke saavutada ja teistega arvestada. Usun, et need kogemused mõjutasid oluliselt minu edasisi valikuid, sealhulgas sõprade valikul, sest teeme sageli valikuid lähtudes väärtustest, mis on meis juba juurdunud.
Kuna mu isa elas Tallinnas, siis sain sekka ka linnamelu nautida. Ma olen alati tundnud, et kui elu muutub liiga rahulikuks ja kõik on liiga paigas, siis tekib mul mingi rahutus midagi uut teha. Kuigi mul olid väga head sõbrad ja tore kool, tekkis mul põhikooli ajal soov hakata kooli vahetama. Mina kui kiituskirjadega viieline läksin Gustav Adolfi Gümnaasiumisse matemaatika katsetele kindla plaaniga vabanenud 7. klassi kohtadele sisse saada, kolisin isegi asjad isa juurde, kuna olin endas nii kindel. Tegin töö kiirelt valmis ja molutasin niisama, kuna teadsin, et olengi tark ja kiire. 🙂
Kui aga oli aeg töö ära anda, märkasin, et teised keerasid oma lehte – ja alles siis sain aru, et ka teisel poolel olid ülesanded! See hetk jääb mulle alati meelde ja õpetas mulle, et oluline on ka teisi kuulata ja asjadele erineva nurga alt peale vaadata. Nii ma siis kolisin õppetunni võrra rikkamana maale tagasi ja läksin järgmisel aastal Nõmme Gümnaasiumisse, kus õppisin gümnaasiumi lõpuni. Lahe on mõelda, et üks paberilehe liigutus oleks mu elu hoopis teise suunda viinud.
Gümnaasiumi ja ülikooli kõrvalt käisin tööl teenindajana erinevates kohvikutes, hotellis, restoranides. Kuigi teenindustööd peetakse tihti lihtsaks, arvan, et see on suurepärane distsipliini õpetaja, kus saab õppida olema kohal ja hoidma positiivset hoiakut ka kiiretel ja pikkadel tööpäevadel. Samuti sain selgeks, kui olulised on head suhted ja kommunikatsioon nii meeskonna kui klientidega.
Ülikooli läksin TalTechi majandusarvestust ja ettevõtlust õppima ja olen nii tänulik endale, et seal esimesel kursusel kohe spontaansest võimalusest haarasin ja kandideerisin praktikandiks välimeedia ettevõttesse JCDecaux, kuhu ka pärast tööle jäin. Tundsin seal, milline DreamTeam välja näeb ja seal töötamine andis mulle olulise arusaama, kuidas meeskonnatöö ja juhtimine on seotud ettevõtte kultuuriga. Sain endale sealt väga hea standardi ettevõtte juhtimise ja kultuuri osas, millest järgnevate töökohtade valikul lähtuda.
Minu jaoks oli raamatupidamise töös põnev näha ettevõtte köögipoolt. Alustava raamatupidajana JCDecaux’s kuulusid minu tööülesannete hulka muuhulgas arvete sisestamine, mis mulle peagi liiga rutiinseks muutus. See oli aga heaks liikuma panevaks jõuks. Tundsin huvi digitaliseerimise, sh e-arvete kohta, mis oli sel ajal Eestis uus teema. Pakkusin välja e-arvete süsteemi juurutamise ja sain kohe ka oma ülikooli lõputöö praktilise väljundiga tehtud. Mul on hea meel, et julgesin lõputööks ette võtta midagi uut ja tänu sellele projektile sain hiljem võimalusi jagada oma kogemusi meedias, esineda konverentsil ja teha uues töökohas sisekoolitusi.
Sealt edasi liikusin tööle Ernst & Youngi (EY), mis oli justkui teine ülikool. EY on ärikonsultatsiooniettevõte, mis tegutseb üle 150 riigis ning on tuntud oma kõrgete eetiliste ja professionaalsete standardite poolest. EY-s panustati palju töötajate koolitamisse ning veetsin enamuse tööajast klientide kontoris. Sain näha veelgi erinevaid ettevõttekultuure ja õppida erinevate ärivaldkondade kohta. EY-s on kõigile loodud ja kohustuslik eetikajuhis ning arenguprogramm Code, kus töötajad üle maailma oma igapäevatöö kõrvalt pidevalt õpivad ning läbivad harjutusi ja teste, et omandada eetilised standardid ja oskus teha õigeid otsuseid keerulistes olukordades.
Kuigi mulle tihti tundus, et töö kõrvalt selle õppimiseks aega ei jäänud või polnud kiireloomuliselt vajalik, tõdesin tagantjärele keerulistes olukordades, et tänu sealt õpitule suutsin teha õigeid otsuseid ja valikuid. See kinnitas, et pidev treening ja distsipliin annavad vabaduse teha kiireid ja õigeid otsuseid. Tänu sellele tundsin, et olen ka rahvusvaheliste kolleegidega “samal lainel”, kuna jagasime samu väärtusi. Meeskonnatöö muutub lihtsaks, kui jagatakse ühist missiooni, väärtusi ja norme.
Minu elu kõige suurem soov ja unistus on olnud luua pere ja olla ema. Mäletan, kuidas 15-aastaselt rääkisin sõbrannadele oma kindlast visioonist: 25-aastaselt on mul ülikool lõpetatud, piisavalt töökogemust, ja ma abiellun, ning saan emaks. Selle järgi on mu elu täpselt nii läinud. Töö osas ei ole ma kunagi pikkade plaanide tegija olnud, sest mulle meeldib olla paindlik ja avatud uutele võimalustele. See annab mulle vabaduse kohaneda ja valida suundi, mis sobivad kõige paremini praeguse eluetapiga.
Kui sündis mu esimene poeg ja olin tööst eemal, hakkasin tasakaalu säilitamiseks otsima uusi huvisid, mida õppida ja proovida. Nii ma õppisin turundust, käisin fotograafia kursustel ning õppisin lohesurfi, millest olen leidnud midagi, mis mulle väga meeldib. Emapuhkus õpetas mulle, kui oluline on hoida tasakaalu ja leida aega enda arendamiseks ka siis, kui ajakava tundub tihe.
Värske emana soovisin Ernst & Youngi asemel vahelduseks väiksema ettevõttega toimetada – mind kutsuti Tikupoiss restorani & tankla finantspoolt üles ehitama ja lisaks tegelesin ka turundusega. Mulle meeldib protsessi luua ja otsida viise, kuidas midagi efektiivsemaks ja automaatsemaks saaks teha, seega oli alustavas ettevõttes selle elluviimine põnev väljakutse. Selle kõrvalt tegin ka raamatupidamiskoolitusi ja oli tore aidata teistel väikeettevõtjatel oma finantsprotsesse paremini mõista ja tõhusamalt korraldada.
Paari aasta pärast sain ma teise poja emaks ja otsustasin, et keskendun paar aastat täielikult perele. Aga nagu eelmisest emapuhkusest teadsin, on oluline leida aega ka iseenda jaoks. Kahe väikese lapsega oli üksioleku aega raskem leida, nii et pidin olema paindlikum. Kuna mulle on alati meeldinud jooksmas käia, kasutasin lapse uneaegu, et käru ja magava lapsega jooksmas käia. Enda üllatuseks jooksin, kui laps oli aastane, maratoni kiiremini kui varem selleks üksi treenides ja ilma magamata öödeta seda teinud olin. See näitas ehedalt, et kui olen järjekindel, on võimalik saavutada enamat, kui oskad oodata. Hakkasin ka jooksusaatjaks pimedale jooksjale, kes on mind inspireerinud oma aktiivsuse ja huvitavate vestlustega. Tema kaudu olen õppinud, et tõelised takistused ei ole füüsilised, vaid vaimsed.
Nautisin väga emapuhkuse aega ja kuidagi õigel hetkel, kui laps oli juba piisavalt suur, küsis mu abikaasa Priit, kes oli alustanud Combat Ready instruktorina, kas tahaksin Combat Ready’le raamatupidamisteenust pakkuda. Kuna olin juba 1,5 aastat kodus olemist nautinud ja ühtegi tööplaani ees polnud, siis tundus selline väike maht hea vaheldus.
Osalesin ka ise Combat Ready koolitusel ja mõistsin, et see ettevõte ja selle väärtused on kooskõlas paljude minu varasemate kogemustega. Samuti märkasin sarnasust mulle nii väärtuslikuna olnud EY arenguprogrammi ja Combat Ready Akadeemia vahel. Combat Ready on aga universaalne ja lihtne rakendada igas ettevõttes, pakkudes nii väikeettevõtetele kui ka üksikisikutele võimalust arendada oma mõtteviisi ja oskusi, ilma et peaksid kulutama aastatepikkuseid ressursse selleks.
Täna töötan põhikohaga Tallinna Lennujaamas ja avastan põnevat lennundusmaailma ja suure ettevõtte toimimist. Selle kõrval meeldib mulle aga väga olla osa Combat Ready meeskonnast, näha selle ettevõtte kasvu ja seda toetada. Iga samm arengu suunas on oluline, ja see on see, mida ma Combat Ready’s igapäevaselt näen ja toetan.
Kadri Lilleväli
