Lasteraamat, mida võiksid lugeda nii lapsed kui lapsevanemad

Juhtimisoskuse arendamine algab tegelikult juba lapseeast. Me kõik oleme oma elu ning olukordade juhid ning mida varem sellest aru saame ja enesekindlust kasvatame, seda julgemad oleme tuleviku tegudes. Kuna meie soov on panustada ka Eesti noorte arengusse, otsustasime eesti keelde tõlkida Jocko Willinku viieosalise raamatutesarja “Noor võitleja” (“Warrior Kid”). Sarja esimene osa “Noore võitleja teekond”, mis räägib hoogsa jutustuse vormis, kuidas arendada lastes enesekindlust, sihikindlust ja enesedistsipliini.

Detsembris toimus raamatu veebiesitlus, kus Combat Ready kaasasutaja Remo Ojaste ja vanemlusmentor Tanel Jäppineniga arutasid, mida on raamatust õppida lastevanematel, aga ka meeskonnajuhtidel. Välja tuli nii mõnigi oluline nipp või mõte, mida oma lapse peal praktiseerida. 

Miks otsustas Combat Ready kirjastus esimese teosena välja anda raamatu just lastele?

Remo: Combat Ready missioon on tugevdada Eesti ühiskonda läbi vastutuse võtmise kultuuri arendamise. Noored on meie tulevik, mis tähendab, et peame alustama neist. “Noore võitleja teekond” räägib tegelikult täpselt samadest asjadest, millest me räägime oma koolitustel täiskasvanutele, ainult et laste võtmes.

Jocko Willink kirjutas raamatu oma lastele ja kuna mind huvitas, kuidas neist teemadest rääkida oma tütrele, ostsin inglisekeelse raamatu ja lugesin seda talle ette. Tema soovitaski, et võiksime raamatut tutvustada ka teistele Eesti lastele, nii et sellest sai mõnes mõttes meie ühisprojekt.

Aga kuidas ikkagi rääkida enda elu eest vastutuse võtmisest lastele?

Remo: Raamat jutustab ühe 10-aastase poisi silmade läbi olukordadest, mis laste – nii poiste kui tüdrukute – elus ikka ette tulevad. Keegi kiusab, koolis on raske, mingid asjad ei tule välja. Õnneks on sel poisil onu, kes on juhtumisi endine eriväelane ja kellele ta oma muredest räägib. Onu ütleb: “pole hullu, need mured võivad sulle tunduda suured, aga on tegelikult kõik lahendatavad.” Nad hakkavad koos lahendusi katsetama ja suure töö tulemusel tulevad olukorrast võitjana välja.

Tegelikult on kõik üks-ühele ülekantav täiskasvanute ellu. Täiskasvanud saavutavad samamoodi tulemusi läbi raskete asjade tegemise. Nii et kokkuvõttes on tegu lasteraamatuga juhtimisest ja sellest, kuidas olla eeskuju inimestele – ükskõik kas oma lastele või meeskonnale.

Tanel: Üks täiskasvanu roll on olla kahe jalaga maa peal ja aidata lapsel asju selgemalt näha, kui ta näiteks emotsionaalseks muutub. On oluline, et vähemalt üks täiskasvanu alati seda rolli täidaks. Alati ei suuda see 100% mina olla – võib/olla olen väsinud või pinges või kodunt ära –, siis võtab üle abikaasa ja vastupidi. Raamatus on see roll onu Jaagul.

Kas on veel põhjusi, miks täiskasvanud võiksid raamatut lugeda?

Tanel: Mina lugesin raamatut koos oma 7- ja 9-aastastee lastegaa ja praktiliselt iga peatüki järel vestlesime käsitletaval teemal – vahel paar minutit, teinekord 10-15 minutit. Minu jaoks oligi see raamatu kõige ägedam väärtus, et see tõi meie ellu sügavaid, intiimseid vestlusi olulistel teemadel, millest igapäevaselt räägiksime harva või võibolla pikka aega üldse mitte.

Nii mõnigi kord nägin ma oma lapsi ka uues valguses, sest ma ei teadnud, kuidas nad oma arenguetapis mingi teemaga suhestuvad. See oli ka põhjus, miks ma tahtsin saada raamatu edasimüüjaks ja lisada raamatule boonusena vestluste juhise, et utsitada ka teisi peresid mitte ainult raamatut lapsele kinkima, vaid samamoodi selliseid olulisi vestlusi algatama ja oma perekondlikele väärtushinnangutele mõtlema.

Mida üldse tähendab sinu jaoks enesekindlus ja kuidas seda arendada?

Remo: Minu jaoks on enesekindlus sõna otseses mõttes minu kindlus, mida ma ehitan kivi kivi haaval ja mis aitab mul vastu võtta kõik lahingud siin maailmas. See kindlus pole ainult minu sees, vaid ka ümber – see on ka minu tagala, minu kodu.

Ükskõik, kas me räägime lastest või täiskasvanutest, on olemas enesekindlaid ja mitte enesekindlaid inimesi. Kaitseväes me panime mõlemat tüüpi inimesed juhi rolli. Kui sul on suur ego ja sa arvad, et saad kõigega hakkama, siis olukorras, kus sa näed, et sa kõiki asju ikkagi ei tea, muutud taas alandlikumaks. Teisalt, kui sa oled hästi ebakindel, siis mingi ülesandega hakkama saamine annab võiduelamuse, mille pealt teha järgmine väike samm. See on see, kuidas enesekindlust kasvatada, pole vahet, kas tegu on lapse või täiskasvanuga.

Tanel: Minu jaoks on enesekindlus sügav usk iseenda võimekusse saada hakkama kas ülesandega või pettumusega, kui peaksin ebaõnnestuma.

Enamik asju elus tuleb ikkagi läbi praktika. Ma ei saa ainult raamatust õppida, kuidas saada enesekindlamaks või paremaks suhtlejaks või heaks juhiks. Ma saan raamatust õppida printsiipe, strateegiaid, taktikaid, aga sellest ei piisa. Samamoodi nagu ei saa füüsiliselt tugevaks ainult Youtube’i videosid vaadates. Enesekindluse, sihikindluse ja enesedistsipliini arendamine on mentaalne lihas, mida peab treenima samm-sammult.

Kuidas lapsi selles arengus toetada?

Remo: Et last toetada, pead tuvastama, mida ta kõige rohkem vajab. Seda saab teha läbi erinevate asjade koos tegemise. Siis märkad, milles ta on enesekindlam, mida ta kardab, mida ta ei oska. Seejärel saate hakata neid oskusi väikeste sammude kaupa arendama.

Tanel: Raamatus on palju juttu jiu-jitsu’st, mida me mõlemad Remoga oleme harrastanud. Jiu-jitsu trennis järgitakse täpselt sama printsiipi. Kõigepealt treenitakse üht liigutust/tehnikat üksi. Seejärel treenitakse seda koos vastasega ilma vastupanuta. Järgmiseks osutab vastane täpselt nii palju vastupanu, kui on minu oskuste piirides. Ja alles viimase sammuna paneb tema kõik oma oskused mängu ja mina panen kõik oma oskused mängu, et teda alistada.

Samamoodi olen kodus lastega “kuiva trenni” teinud mingit uut oskust omandades või kokkulepet tehes. Pärast situatsiooni eskaleerumist võtame aja maha ja arutame, mida saaksime tulevikus teha paremini. Seejärel mängime selle eri rollides läbi nagu näidendi ja vaatame, kuidas uued oskused ja kokkulepped võiksid meid aidata.

Tehke oskuse õppimine juppideks – läbi selle kasvab lapse usk oma võimetesse olukorda lahendada!

Kuidas üldse olla oma lastele eeskujuks?

Remo: Minu üks suurimaid juhtimise õppetunde lastega pärineb tantsutrennist, kus tollal koos mõneaastase tütrega käisin. Olin seal ainus isa ja kui õpetaja ütles, et nüüd hakkame “Kes aias” mängima”, siis mina koos koos üheksa emaga keerutasin ringis ja lõin plaksu, samal ajal kui lapsed lihtsalt jooksid ringi. Kõik see tundus üsna jabur. Sama juhtus teises ja kolmandas tunnis. Aga neljandas tunnis tuli tütar minu juurde ja hakkas liigutusi kaasa tegema.

Minu algne lähenemine oleks olnud käsutada: “Nüüd lapsed ringi ja hakkame mängima”. Ja see võib-olla töötabki lühiajaliselt, aga eeskuju on see, mis tegelikult pikas plaanis töötab. Kõige rohkem me saame mõjutada oma lähedasi ikkagi läbi oma eeskuju, mitte läbi selle, mis me neile ütleme.

Kas ebakindel vanem saab lapses enesekindlust arendada?

Remo: Kui sa oled ise ebakindel, siis minu soovitus oleks seda tunnistada ja öelda, mida sa tegema hakkad, et enesekindlamaks saada. Ma arvan, et see oleks kõige suurem õppetund lapse jaoks.

Tanel: Lastele läheb see, kuidas meie vanematena iseendasse suhtume, uusi oskusi õpime või väljakutsetega toime tuleme, rohkem korda, kui me arvame. Minu üks lemmikstrateegia, mida ma nimetan Lembitu Kuuse strateegiaks, on valjuhäälselt kommenteerida, mis mu peas keerulises olukorras toimub. Näiteks, kui hakkan olulisele esitlusele hilinema ja olen närvis, saangi seda kirjeldada: “Lapsed, ma olen praegu ärev ja me peame kiiresti kooli jõudma.” Siis laps näeb protsessi, kuidas me igapäevaste väljakutsetega toime tuleme, ning tal ei teki ka ekslikult arvamust, et ainult tema tunneb muret, ärevust või hirmu.

Remo: Sama kehtib täiskasvanute puhul. Ka lahinguväljal me rääkisime oma ärevusest ja tunnetest, sest kui sa ei räägi, ei tea teised, kuidas sind toetada. Samuti operatsioonilt naastes toimus alati tagasilugemine, kus kõik said ennast väljendada, mis olukorda kergendas. Enda tunnetest rääkimine võib tunduda pehmo värk, aga ainult sellepärast, et see on ikka ülimalt raske.

Me ehitame tugevaid suhteid, ka lastega, mitte läbi selle, et elu on lill, vaid läbi selle, kui me elame koos läbi raskeid asju. Ja siis on oluline, mismoodi selles olukorras käituda.

Kuidas kaasata lapsi eesmärkide püstitamisse ja ajendada neid vastutust võtma?

Remo: Kui teil on mingi eesmärk, siis andke võimalus lastele kaasa rääkida, kuidas selleni jõuda, ja ka oma eesmärke täita. Prügi välja viimiseks on väga mitu erinevat võimalust. Andke lapsele võimalus plaani koostamises kaasa rääkida ja oma meetod valida. Suure tõenäosusega ta pakub välja lahenduse, mis töötab. Küsige paar täpsustavat küsimust tema plaani kohta ja laske tal see ellu viia.

Aga üldiselt laps ei taha mingeid asju teha täpselt samadel põhjustel, nagu täiskasvanud: ei viitsi, see nõuab pingutust ja enesedistsipliini.

Tanel: Enesedistsipliini puhul saab rakendada sedasama Lembitu Kuuse taktikat: jagada seda, kuidas sina motivatsioonipuudusest üle saad. Näiteks, kui sa ei viitsi trenni minna, aga ikkagi lähed, siis selle mõtteprotsessi peegeldamine on palju elulisem ja laps oskab sellega rohkem suhestuda kui moraali lugemisega.

Mida teha, kui laps ei tee täiskasvanuga koostööd?

Tanel: Kui laps ei tee täiskasvanuga koostööd, siis mina alustaks juurpõhjuse otsimisest. 99% juhtudest ta ei tea, millised on ootused talle, ta ei taha koostööd teha, ei oska koostööd teha või ta on selles olukorras võimetu seda tegema. Teadmatuse puhul on lahendus kommunikatsioonis. Oskamatus tähendab, et tuleb oskusi arendada. Võimetuse puhul laps oskab, aga on antud olukorras võimetu ootusi täitma, sest ta on väsinud, ülestimuleeritud või on selleks mingi muu põhjus. Tahtmatuse taga on enamasti suhteprobleem ja siis peame panustama kontakti ja suhte taastamisse.

Remo: Kui mina sinust ei hooli, miks peaksid sina minust hoolima? Kui mina sind ei kuula, siis miks sina peaksid mind kuulama? Ehk siis kokkuvõttes on mul võimalik võtta vastutus selle eest, et ma hakkan lapsega suhet arendama.

Vaata raamatuesitlust siit ja saa veelgi nippe oma lapsega suhte arendamiseks!

Raamatu soetamiseks kliki siia!

Autor: Sille Martma (Combat Ready Publishing)