Kas juhiks sünnitakse või saadakse?

Õige vastus on mõlemat. 

Igaüks on juht! Me juhime oma elu igal pool – kodus, tööl, sõprusringkonnas, enesega tegelemisel jne. Oleme erinevates juhirollides ja nendest pääsu ei ole.  Oleme juhid kohe, kui satume mingisse meeskonda. Iseenda juhid.

Nendesse rollidesse me sünnime. 

Kui me räägime konkreetsemalt juhi ametikohtadest ja jätame välja üksikud näited, kus on juhipositsioon saavutatud pelgalt vastavasse perre sündimisega, siis juhiks enamasti ikka saadakse. 

Sünniga on võimalik kaasa saada loomuomadused, mis tulevad juhtimisel kasuks ning annavad väikese edumaa. Näiteks on meil kõigil erinevad füüsilised näitajad, mõned on pikemad, teised lühemad, mõned suuremad, teised väiksemad, mõned paindlikumad jne.

Lisaks füüsilistele näitajatele, on meil kõigil juba sündides erinevad intellektuaalsed võimed. Näiteks sõnaosavus: me kõik oleme kindlasti kohanud neid lapsi, kes suudavad juba paariaastasena olla vaimukamad ja sõnaosavamad kui mõni teine täiskasvanueas. 

Vahepeal vaatame imetlusega mõnda inimest, kes suudab ka kõige keerukamas olukorras rahulikuks jääda ning külma närviga probleeme lahendada.

Lisaks me kõik teame mõnda sõpra, kes on arusaamatult karismaatiline ning kõigile meeldib.

Kõik need omadused tulevad juhtimisel kasuks. 

Kas juhi ameti positsiooni saavutamine teeb sinust hea juhi?

Absoluutselt mitte. Sul võib olla looduse poolt mingisugune eelis, aga piisab mõnest halvast iseloomuomadusest ja sa oled selle edumaa nullinud. 

Hea uudis on see, et kõiki neid omadusi saab treenida. Samamoodi nagu on võimalik treenida oma füüsilisi näitajaid, on võimalik arendada ka juhiomadusi. 

Lugedes, kirjutades ning kõnelemist harjutades, saame sõnaosavamaks.

Erinevaid meetodeid kasutades on võimalik harjutada ka probleemide lahendamist.

Tehes tööd oma kehahoiakute, kõnemaneeri ja hääle valjususega, on meil mingil määral võimalik ka suurendada oma karismat. 

Kahjuks sarnaselt füüsiliste näitajatega, tuleb ka nende omaduste puhul ikkagi piir ette. Keskmiste füüsiliste näitajatega inimesest tippsportlast ei tule, samamoodi nagu keskpärase intellektuaalsete võimetega inimesest Albert Einsteini ikkagi ei saa. 

Kas igaüks ei saagi heaks juhiks?

Väide: “Vahet pole kui palju ma ennast arendan, kui mulle pole looduse poolt antud teatud iseloomuomadusi, siis ei saa minust kunagi suurepärast juhti,” õnneks ei kehti. Võimalus saada on ikka.

Suurepärane juht on enda vastu aus, tunneb oma nõrkusi ja tugevusi ja kasutab oma meeskonda enda nõrkuste tasakaalustamiseks. 

Me ei saa kunagi rääkida ainult juhist kui indiviidist. Juht vajab alati enda ümber meeskonda. Juht on edukas ainult siis kui meeskond on edukas. Ei ole võimalik, et juht on edukas, aga meeskond põrub.

Sama kehtib ka suhetes väljaspool tööd. Kui sina arvad, et oled väga hea kaaslane, aga sinu kaasa on õnnetu, siis järelikult teed midagi valesti. Teie mõlema ühine peamine eesmärk (õnnelik suhe) on täitmata. Kokkuvõttes ei ole te kumbki edukas – ei sina ega kaasa. 

Meeskond on kõige tähtsam ja tegelikult peaks olema nii, et kui meeskond võidab, siis astub poodiumile meeskond ja juht jääb tahaplaanile ning kui meeskond eksib, siis astub juht ette ja võtab vastutuse. See võib kõlada naljakalt või ebaloogiliselt, aga ilmselt igaüks meist sooviks endale sellist juhti ja meeskonda. Kahjuks tihti on see olukord vastupidine. 

Kellest ei saa kunagi head juhti?

Keegi meist pole ideaalne. Meil on nõrkusi ning nende tuvastamiseks peame me oma ego maha suruma ning olema tagasihoidlikud (inglise keeles: humble) ning laskma meeskonnal neid nõrkusi tasakaalustada. 

Ehk siis tegelikult on ainult ühte sorti inimesi, kellest ei saa kunagi head juhid – need kellel on kõrge ego ning puudub alandlikkus. Nad ei näe kunagi enda nõrkusi ning seetõttu ei suuda ka areneda. 

Kuidas ennast juhina arendada?

Alustuseks tuleks vastata küsimusele, kas ma üldse tahan saada juhiks? 

Kas ma tahan saada juhiks, sest tahan elada ühiskonna normide järgi või tegelikult ka hinges soovin seda? Kõik inimesed ei pea saama juhtideks ja ei tahagi. Mõni tahab hoopis olla väga hea spetsialist.

Juhul kui sa oled otsustanud saada heaks juhiks siis abiks tuleb:

• Leia endale mentor – kui on valida, kas hea või halb mentor, siis vali hea. 
• Loe ja õpi võimalikult palju – raamatud, teiste inimeste lood, blogid, podcastid jne. 
• Analüüsi enda käitumist – hea juht ei ole kunagi “valmis.” Ole valmis nägema arenguruumi ja tunnistama oma vigu.
• Talitse oma EGO – kui su peegelpilt hakkab sulle liiga ilusana tunduma või arvad, et oled kõige targem inimene ruumis, siis on kindlasti tegemist liiga suure egoga. Märk suurest egost on ka see, kui sulle antud tagasiside teeb haiget. Kuula oma meeskonna tagasisidet, tunnista oma vigu ja paranda ja enneta neid.
• Pane ennast võimalikult palju ebamugavatesse olukordadesse – seal toimub areng.
• Tee vigu ja õpi neist – kuku kasvõi käpuli aga õpi oma vigadest ja tõuse püsti ja liigu targemana edasi. Pole oluline, mitu korda sa kukud, vaid tähtis on, mitu korda sa tagasi püsti tõused. 

Kokkuvõttes on kõigil võimalik saada heaks juhiks. Vaja on sügavat eneseusku ning pidevat arengut. Heaks juhiks saamine pole lihtne aga on igati pingutamist väärt.

Juhtimise foorumit viis läbi Hardi Hansalu