Põhjuseid võib olla mitmeid aga kõige levinumad on ebaõiglane kohtlemine, suur koormus ning vähene toetus juhtide ja meeskonna poolt. 

See on kurnatuse seisund, mille tagajärjel ollakse emotsionaalselt tühi, pidevalt väsinud, tööga hakkama saamine on raskendatud ning tihtilugu kaasnevad ka füüsilised vaevused. Kõige levinumad on pea- ja alaseljavalu. 

Tulemuseks on huvipuudus kõige ja kõigi suhtes. Töö muutub vastumeelseks, inimene ise muutub teiste suhtes vaenulikuks.  Läbipõlemine on seisund, mis väga suurel määral tekib tööstressi (mida pole edukalt maandatud) tagajärjel. Enamasti hiilib see vaikselt ligi ja esmapilgul võib tunduda, et tegemist ongi lihtsalt suuremat sorti stressiga. Väheneb töö- ja tegutsemisvõime ning puudub loomingulisus. 

Ära viivita abi otsimisega, halvad uudised ei lähe ajas paremaks.

Läbipõlemist tööandja vaatenurgast vaadates tuleks vältida, kuna:

• vaimse tervise häired põhjustavad töötajate puudumist
• kulu on suurem kui teiste haiguste puhul
• puudutakse töölt kauem, sest taastumine võtab kauem aega

Töökoht on hea koht sekkumiseks, kuna tööl veedetakse väga suur osa oma päevast. Küsimus on kas ja kes märkab kui asjad on hapuks läinud. Tihtilugu on ka juhid ja teised meeskonnaliikmed sarnases olukorras ning keegi ei taipa enam kaaskannatajale abi pakkuda või ise abi küsida. Mida rõõmsam on inimene tööl, seda väiksem on tõenäosus läbipõlemiseks.

Läbipõlemise ohumärgid:

• Olukord, kus kõik on uus ja huvitav (uued tööülesanded või ametikoht) ning soovitakse anda endast maksimum. Oled produktiivne ja motiveeritud.
• Järgmisena tekib stress, kogetakse närvilisust. Tähtajad ja suur koormus ning töövõimekus hakkab langema. 
• Stressiseisund läheb aina sügavamaks, tekib soov eemalduda ja üksi olla. Muututakse emotsionaalseks, kergesti ärrituvaks ja töö tegemine muutub aina keerulisemaks. Need on juba kroonilised stressifaktorid.
• Lõpuks tekib enesehinnangu langus. Inimene muutub väga enesekriitiliseks, pessimistlikuks, nõrgeneb tervis ja immuunsus. Tekib allaandmise meeleolu. Käitume oma lähedastega halvasti, sest just neile julgeme oma tõelisi tundeid näidata. Ollakse täiesti eemaldunud kõikidest sotsiaalsetest tegevustest ja endassetõmbunud.

Tuleb meelde jätta, et läbipõlemine ei teki üleöö ja sellest taastumine võtab sama kaua aega kui haigeks jäämine. Tegemist ei ole viirusega, mis kiirelt mööda läheb.

Inimtüübid, keda läbipõlemine kõige rohkem ohustab

1. Perfektsionistid – kõik peab olema laitmatu. 
2. Pessimistid – millessegi ei usu, ei tule kaasa, töötavad kõigele vastu.
3. Kontrollifriigid – soovivad omada kogu infot ning kõike kontrollida.
4. Võistlevad/võrdlevad inimesed – soovivad alati olla teistest paremad.
5. Noored – veedavad liiga palju aega nutiseadmetes, suhted nii kodus kui mujal muutunud keerulisteks, kuna päriselus suhtlemine on minimaalne.

Läbipõlemine ülima vastutuse vaatenurgast

Pole mitte läbipõlemise ohtu, vaid on oht olla halvasti juhitud. 

Me ei otsi vabandusi, me ei süüdista teisi, vaid ma proovin leida lahendusi. Ma pean ise enda eest võtma vastutuse ja tunnistama, et mul on probleem. Ainult siis annab tekkinud seisundit ravida. 

Küsi endalt: “Mis juhtub siis kui ma probleemiga midagi ette ei võta?” 

Ainult mina ise saan muuta seda, kuidas ma käitun, milline on mu hoiak ja suhtumine. Kui ei soovita rääkida oma muredest lähedastega, siis tasub alati investeerida teraapiasse. See on investeering iseendasse. Tuleb lihtsalt tegutseda ja liikuda edasi. Lähemale tervenemisele.

• Meie ümber on alati meeskonnad (kodus, tööl, sõbrad, huviringid) ja nad kõik tahavad sind aidata, lihtsalt lase neil seda teha.
• Hoia elu lihtsana. Loo kord, kuidas asju teha.
• Prioriseeri ja vii täide – ole teadlik, mis on sinu jaoks päriselt oluline, kuidas oma aega planeerid. 
• Hajutatud juhtimine. Sa ei pea alati kõike ise tegema.
• Hakka lihtsalt tegutsema. Poolik plaan täna on parem kui täiuslik plaan järgmisel nädalal. 

Kontrollküsimused, et oled õigel teel:

• Kas ma olen mõnesse põhimõttesse liialt kinni jäänud?
• Kuidas ma olen oma elu korraldanud, enda elu lihtsustanud?
• Kuidas sa asju otsustad, mis on sinu missioon, visioon ja väärtused ehk millele sa oma elus keskendud?

Kuidas ennetada läbipõlemist?

• Ära ütle alati JAH, ära luba ennast igalepoole ära
• Telefonivabad ajad, oleks kindel kord
• Lastega koosolemine, müramine
• Võta aega päris puhkuseks, loo süsteem, kus saad oma keskkonnast ära minna
• Ole tänulik! Kes on rahul, on alati õnnelik.
• Kuula muusikat
• Huumor on oluline (ka must huumor). Ära võta elu liiga tõsiselt!
• Lihtsusta oma elu, loo kord oma elus, kuidas ja kuna sa asju teed
• Ole füüsiliselt aktiivne
• Astu samm tagasi ja vaata suurt pilti
• Mõtle, mis on sinu miks? Miks sa asju teed?
• Jälgi enda emotsioone puhkuse ajal – just siis tulevad üles need tunded ja asjad, mida muidu igapäevaselt alla surud. Need on asjad, mis vajavad tähelepanu

Mida teised saavad teha?

Kedagi ei saa aidata enne kui ta on tunnistanud, et tal on probleem. Sellises olukorras on abi küsida ka raske, seega:

• Kuulake ja märgake oma meeskonnaliikmeid
• Arvesta arvamustega ehk päriselt kuula ja austa neid
• Aita leida enda meeskonnaliikmel tema töö sügavam tähendus, milline on tema roll
• Anna tagasisidet – pigem rohkem kui vähem
• Võimaldage puhkust (kata ja liigu)
• Usaldage meeskonnaliikmeid ja looge häid suhteid

Kokkuvõttes saame öelda, et läbipõlemine on kahjuks tänapäeval väga levinud. Head suhted on kõige alus ja kui me ümbritseme ennast inimestega, kes on meie jaoks olemas, austavad, usaldavad, kuulavad, mõjutavad meid, siis on läbipõlemise seisundisse jõuda pigem keeruline. Märgake inimesi enda ümber ja hoidke üksteist. Kui meeskond ei võida, ei võida keegi! 

Juhtimise foorumit viis läbi Priit Lilleväli