Seekordsel Juhtimise Foorumil võtsime fookusesse hirmud. Inimene puutub oma elu jooksul kokku mitmesuguste hirmudega. Põhimõtteliselt võib iga päev tunda mingi asja ees hirmu. Hirm kuulub inimeseks olemise juurde ja sellega tuleb õppida koos eksisteerima.

Mis üldse on hirm?

Hirm on ebameeldiv ning sageli tugev emotsioon, mida põhjustab ohu aimamine või teadvustamine. Hirm on emotsionaalne reaktsioon millelegi, mis on ohtlik. Olgu selleks näiteks situatsioon või olukord, mida inimene kardab. 

Hirm vallandub tavaliselt siis, kui satutakse ebameeldivasse olukorda, mille tagajärjel tekib mitte turvaline ja ebakindel tunne. 

Väga levinud hirmu tekitavad olukorrad, mida kardetakse, on:

• kõrgused/lendamine
• sotsiaalne lävimine või tõrjutus
• erinevad elusolendid
• surm
• vaimne tasakaal või tervis 
• pimedus
• avalik esinemine
• vee kartus (kui ei osata ujuda) jne.

Kust saavad hirmud alguse?

Ägeda või intensiivse hirmu puhul saame rääkida foobiatest. Need võivad tekkida mõne traumaatilise olukorra läbi elamisel, aga ka tulenevalt isikuomadustest, geneetikast jms. Hirmu või foobia tundmine ei ole märk inimese emotsionaalsest nõrkusest või ebaküpsusest. Tegemist on organismi loomuliku reaktsiooniga, mis aitab inimesel ellu jääda. 

Hirm on tegelikult väga oluline emotsioon, mis aitab meil ohuolukordadega toime tulla. Näiteks kui inimene ei oska ujuda ja tunneb sügavasse vette minemise ees hirmu, siis aitab see tunne tal ellu jääda. Teha tarku otsuseid.

Keha füsioloogilised muutused hirmu tundes?

Kui me tunneme hirmu, siis aju reageerib sellele emotsioonile väga kiiresti. Aju saadab kehasse signaali, mis aktiveerib närvisüsteemi. Kehas aktiveeruvad stressihormoonid – kortisool ja adrenaliin. See tekitab omakorda füüsilised muutused: kiirenenud südamerütm ja hingamine, vererõhu tõus ja muu. Organism suunab rohkem verd lihastesse, et olla valmis füüsiliseks tegevuseks. Nahk võib muutuda niiskeks, hoidmaks kehatemperatuuri madalamana. Kõhus, peas, rinnus, jalgades võib tekkida tavapärasest erinev tunne. 

Sellist kehalist reaktsiooni tuntakse kui “võitle või põgene” reaktsioonina. Keha valmistab ennast ette situatsiooniks, kus on hirmu tekitava elemendiga vaja võidelda või siis sellest situatsioonist võimalikult kiiresti eemalduda. Reaktsioon on väga kiire ja põhimõtteliselt kontrollimatu – ajus tekib hirmureaktsioon paar sekundit kiiremini, kui mõtlemine algab.

Kuidas hirmud meie elu mõjutavad?

Kui tegemist on igapäevaselt ettetulevate situatsioonidega, siis hirmu tundmisel on tegelikult positiivne mõju. See aitab inimest päästa ohuolukorrast. 

Kroonilisel hirmul või kestval ärevusel võivad olla tõsised tagajärjed tervisele – nii vaimsele, kui füüsilisele.

Psühholoogilised muudatused:

• Mälu halvenemine: kuna aju on hõivatud pidevalt hirmu protsessimisega, võib see kahjustada erinevaid aju osasid ja see omakorda tekitab mäluprobleeme. 
• Vaimne tervis: Pidevas hirmus elamine võib tekitada depressiivseid episoode, võimetuse oma emotsioone kontrollida, tekitada posttraumaatilise stressi sümptomeid, võivad tekkida foobiad või obsessiiv-kompulsiivne häire jms. 
• Ärevus – emotsioon, mida samuti igapäevaselt võime tunda. Probleem tekib siis, kui me oleme pidevalt ärevad aga konkreetset põhjust ei oska välja tuua. Kui me ei suuda ärevuse põhjust identifitseerida, ei saa me ennast või ohtu olukorrast eemaldada. Kui ärevus muutub korduvaks, kestvaks, intensiivseks ja halvendab elukvaliteeti, võib see areneda häireks. Sellega peab tegelema, sest see ei lahene iseenesest! 

Füüsilised muudatused:

Pidevas hirmus elamine võib tekitada tõsiseid probleeme ka füüsilises tervises. Kõige levinumad on: immuunsüsteemi nõrgenemine, toitumishäired, endokriinsüsteemi häired, südame-veresoonkonna haigused jm.

Kuidas hirmudest vabaneda?

Kuigi hirmud on meie igapäevaelu osa ja teatud tingimustes ka oluline osa, siis irratsionaalsetest hirmudest on mõistlik vabaneda. 

Olmetingimustes tekkivad hirmud pärsivad isiklikku arengut ja edasi liikumist ning hoiavad kinni meie tegelikku potentsiaali. Näiteks hirm selle ees, et loobuda palgatööst ja alustada ettevõtlusega, oma ideid avalikult välja käia, proovida uusi asju jms. On lugematuid näiteid, mis väga tihti jäävad hirmu taha pidama.

Et vabaneda hirmust on kõige olulisem selle teadvustamine!

Kuidas konkreetsetest hirmu tekitavatest põhjustest vabaneda?

• Parim viis hirmudest vabanemiseks on selle tekitajaga silmitsi seista – ehk kokkupuuteteraapia. Inimene kohtub kontrollitud ja turvalises keskkonnas oma hirmuga. Seda tuleb doseerida suunaga vähe -> palju ja aja jooksul. 
• Küsi endalt: “Mis on kõige hullem, mis saab juhtuda?” Mängi peas läbi kõige hullemad olukorrad ja leia neile lahendused. Kuid ära satu ülemõtlemise faasi!

Takistavatest hirmudest vabanemine (uue asja ettevõtmine, käitumise muutmine jms):

• Aruta teemat oma lähedaste inimestega 
• Uuri, kuidas teemadega paremini toime tulla või milliseid nippe saab kasutada. 
• Kirjuta üles probleemid või emotsioonid, mis sul midagi teha takistavad ning identifitseeri need, millega saad ise tegeleda. Jäta meelde – see, mis ei ole sinu kontrolli all, ei ole sinu kontrolli all! Lahenda need identifitseeritud probleemid kuni lõpplahenduse kujunemiseni. 
• Kuula teiste kogemusi
• Rahusta oma mõtteid sellega, et lood võimalikud varuplaanid. Näiteks ettevõtlusega alustades on hea mõelda, et palgatöö ei kao kuhugile. 
• Usalda iseennast ja usu iseendasse!

Kuidas vabaneda ärevusest?

Kui tegemist on elukvaliteeti halvendava ärevusega, siis otsi professionaalset abi! Ärevusega elamine on väga raske ja see võib viia väga keerulisse kohta. Tihtilugu on ärevus alguse saanud juba lapsepõlvest ning kandub käitumismustrite kaudu edasi erinevatesse ettetulevatesse olukordadesse. Sellest kõigest on aga võimalik teraapia abiga edukalt vabaneda!

Elagem hirmuvabalt, sest hirme on võimalik ületada! 

Juhtimise foorumit viis läbi Robert Käsper