Combat readiness tracker 002 ehk kasutusjuhend
september 27, 2022
Juhtimise foorum 004 – Planeerimine versus üleplaneerimine
oktoober 10, 2022Inimsuhete mehaanika – ehk kuidas teadlikumalt suhelda?
Paljud inimesed arvavad, et selleks, et saada heaks suhtlejaks või läbirääkijaks, tuleb võtta mõni koolitus, mis kõlab midagi sarnast nagu “suhtlemise meistriklass”. Kulutatakse kaheksa tundi klassiruumis ning siis peaks soovitud tulemus käes ja oskus justkui omandatud olema.
Inimsuhtlus peaks ju tegelikult olema midagi, mida kõik inimesed meisterlikult niigi valdavad? Oleme “seda” terve oma elu teinud. Kui teadlikud suhtlejad me aga tegelikult oleme? Kas me üldse mõistame, miks meile mõni inimene meeldib ja teise suhtes on seletamatu kõhutunne, et midagi justkui pole nagu päris õige?
Paraku jääb päriselus toimetamiseks taolisest ühest koolitusest väheks. Õdusa äraolemise ja meeldiva seltskonna ning kahtlemata ka omandatud info kõrval aga jääb meie õpitud oskus vajaka. Peame pidevalt teadlikult enda ja ka meid ümbritsevate inimeste suhtlust jälgima, et seda paremini mõista.
Ei ole oluline, kas tegu on ülema-alluva vahelise suhtlusega, perekonnasisese teemaga või mõne raske läbirääkimise olukorraga (laetud automaat pole läbirääkimistel ainukene eelis 😉 ). Teadlik suhtlemine tugineb ikkagi headel baasteadmistel ning aastatepikkusel praktikal. Need teadmised on universaalsed ning võimaldavad meil omada eelist igasuguse suhtluse käigus.
Baasteadmisi võib jagada erinevatesse kategooriatesse. Näiteks selle jaoks, et aimata inimeste kavatsusi ja tegelikke mõtteid, mida nad välja ei näita, võime näiteks proovida lugeda nende kehakeelt. Joe Navarro on kirjutanud mitmeid raamatuid, mis aitavad meil sellele oskusele süsteemselt läheneda ning pärast aastatepikkust harjutamist võimegi sellest oskusest harjumuse kujundada. Me ei suuda eksimatult öelda, kas keegi valetab, kuid me suudame tihti lugeda stressiilminguid inimese kehakeeles ja teha selle põhjal järeldusi.
Teise osa baasteadmisi võiks liigitada mõjutamispsüholoogia valdkonda ja need võiksid sisaldada endas teadmisi inimeste üleüldiste kalduvuste ehk omaduste kohta nagu näiteks konformsus (mugandumine, kohanemine). Olles miljoneid aastaid pidanud karjana ellu jääma, ei pruugi me igas olukorras püüda ise parimat lahendust otsida, vaid usaldame keskmist – ehk siis teeme nii nagu kari teeb ja läheme mõtlemata vooluga kaasa. Seda on näidanud Solomon Asch oma erineva pikkusega joonte katsetega juba aastakümneid tagasi (uuri katsete kohta SIIT). Inimeste mõistmine või siis lugemine ongi tihti just automaatsete reaktsioonide teadmine, mis inimestesse loomuomaselt sisse on kodeeritud.
Aga mis on inimeste lugemine ilma praktikata? See ei ole lihtsalt võimalik. Esmalt tuleb omandada piisav hulk tööriistu, mis aitaksid suhtlemist ja inimloomust mõista ja mõtestada ning seejärel tuleb kõiki neid oskusi juhendamise järgi ka katsetada.
Võib teha lihtsaid simulatsioone (situatsioonimänge) või harjutada mõnda väljendusviisi kasvõi peegli ees. Sealt edasi on aga oskuse kinnistamiseks vältimatult vajalik minna seda kõike katsetama pärisellu. Uskumatu, kui paljud olukorrad tunduvad teistsugused, kui lahkutakse simulatsioonide (nt koolitusel teiste osalejatega harjutamise) turvavõrkudest. Nagu lahinguväljal öeldakse:
"siis on kaitseriiv maas ning padrun on päriselt rauas".
Loomulikult on kõige suuremad takistused meie endi peas. Tuginedes “Ülima vastutuse” printsiipidele teame, et kõik algab meist ja on meis endis kinni. Suhtlemise või läbirääkimise juures tuleb olla eriti tagasihoidlik ning ennekõike hea ja tähelepanelik kuulaja, kasutades teadlikult tööriistu nagu näiteks peegeldamine ja usaldussuhte loomine. Kõikide taktikate kasutamise juures võiks olla alati silmapiiril nö pika mängu mängimine. Inimsuhe on nagu investeering, mida peame teadlikult ja pidevalt haldama. See võimaldab meil pikas plaanis kahtlemata suuremat kasu lõigata, kui vaid ühekordne eduksa tehing. Hea suhe võib tuua dividende siis, kui ajad on halvad või olukord on pingeline.
Selleks, et investeering oleks maksimaalselt edukas, saame kasutada mitmeid abimeetmeid.
Võime näiteks enda vastaspoolt profileerida (analüüsida) ning seeläbi püüda mõista, mis on tema jaoks oluline ning milline on tema motivatsioon midagi teha. Kas see motivatsioon on positiivne või negatiivne, kas see on sisemine või väline?
Kuidas me üldse motiveerime kedagi – kas me püüame täita Herzbergi nimetatud hügieenifaktoreid või tegeleme ka motivatsioonifaktoritega (kaks kategooriat, mis nt tööedu mõjutavad)? Kõige selle mõistmine tagab meile suurema kindlusega edukama investeeringu suhetesse.
Nagu juba alguses mainisin, siis inimsuhtlus on universaalne. Baasteadmised aitavad meid nii kodus kui ka kontoris. Teemaks võib olla palgatõus, koondamine või siis prügi mitte välja viimine. Inimeste stressorite teadvustamine ja lugemine ning miljonite aastate vanuste reflekside tundmine annab meile igas suhtlussituatsioonis eelise. See võimaldab meil olla suhtluses palju efektiivsem. Edu võti pole mitte kunagi aga klassiruumis omandatud teooria, vaid alati ikka praktika-praktika-praktika!
Autor: Combat Ready instruktor R, inimhingede insener
