Kes on tiimiliige Rainer Eluri?

Olen pärit tagasihoidlikust maakolkast Lääne-Virumaal, kus ma suurema osa lapsepõlvest veetsin eakaaslastega külade vahel ringi kolades ning metsas puupüsside ja mõõkadega joostes. Kogu oma nooruspõlve huvitusin militaarteemast ja eks sellises vabamas keskkonnas üles kasvamine süstis minusse paraja doosi iseseisvust ja patriotismi, mis on ajas ainult võimendunud. See peegeldub ka mu hobides: kalastamine, laskesport, rahvatants ja ajalugu.

Koolitee endises Haljala Gümnaasiumis kulges kiirelt ja ega ma eriti sellest midagi ei mäleta. Tegelesin tol aja rohkem sellega, mis meeldis, selle asemel, et koolis õppimisega vaeva näha. Õppisin omal ajal ja omadel meetoditel, koolis võtsin vabalt. Aga kuna pea lõikas, osalesin eelnevast hoolimata lugematutel olümpiaadidel, võistlustel ja mälumängudel, tuues koju väga palju võite ja muid poodiumikohti. Eks see õnnestumiste jada hakkas mingi hetk ka mu ego liialt upitama – tõsiasi, millest ma kahjuks alles palju hiljem aru sain.

Teenistus ja instruktoriks olemine

Teenistustee algas mul 2015. aastal pioneeripataljonis, mille vältel puutusin esimest korda kokku ülima vastutuse mõtteviisiga ja sattusin kuulama esimest Jocko Willink’u taskuhäälingut, mis aitas mul üpris kiiresti aru saada, mida ma terve eelneva elu valesti olin teinud. Näiteks kuidas minu suhtumine mõjutab inimesi minu ümber ja kõik minu ümber toimuv on ainult MINU probleem ja mitte kellegi teise – see oli reaalsuskontroll, mis lõi pehmelt öeldes oimetuks.

Pärast reservi arvamist jätkasin teenistust põhiliselt vabatahtlikuna ning pärast täiendavate teadmiste ja kogemuste omandamist juhtimises, pedagoogikas ja psühholoogias on õnnestunud töötada aastate vältel instruktorina erinevatel ametikohtadel üle terve Kaitseväe ja Kaitseliidu. Instruktoritöö on kindlasti üks kõige tasuvamaid tegevusi ja üks kõige meeldivamaid hetki päevas on näha, kuidas õppuritel lähevad silmad särama ja pirn pea kohal põlema – nad said aru!

Selles lasubki instruktori õlul ülim vastutus. Instruktor peab oma töös andma endast kõik, et õpilased õnnestuksid, sest kui õpilane ei saa aru, siis ei ole viga mitte temas, vaid juhendajas. Ja kuna kõik inimesed on erinevad, siis peab instruktor väga hästi teadma, millist lähenemist või meetodit kasutada, kuidas erinevate isiksustega suhelda ja viia materjal neile arusaadavasse keelde. See on instruktori vastutus ja südameasi neid teadmisi ja kogemusi edasi anda ning näpuga võib näidata ainult peeglisse vaadates.

Kindlasti ei ole instruktor ka kunagi kõige targem inimene ruumis. Iga kord tundi, koolitust või kursust läbi viies olen ma ise õppinud sama palju, kui mitte rohkem veel, kui mu õpilased. Kõigil meist on erinevad kogemused, vaated ja teadmised ning igast kokkupuutest on võimalik midagi kõrva taha panna. Vahet ei ole, kas õpetad põllul sõdurile kaeviku kaevamist või Kaitseväe Akadeemias kadettidele juhtimist. Õppimine on vastastikune, see on meeskonnatöö.

Lisaks eelmainitule olen töötanud ka erinevatel ametikohtadel tootmisettevõtetes ning nokitsenud ürituskorralduse kallal. Viimane viiski mind saatuse tahtel kokku Combat Ready’ga, kui nende meeskond tuli märtsis 2023 sTARTUp Day’le ja ma nad üritusealal kinni püüdsin. Olin neist paar kuud eelnevalt sotsiaalmeediast lugenud ja otsustasin, et oli õige hetk küsida luba pardale astuda. Leidsime ühise keele ja see võimalus anti.

Mida ma oma teekonnalt õppinud olen?

Olen olnud meeskonnaliige juba natuke üle aasta ja see teekond on olnud elumuutev. Olen käinud senise elu jooksul läbi erinevate tõusude ja mõõnade, selja taga on olnud palju õnnestumisi ja veel rohkem vigu. Vigade tegemine just ongi aga see, millest me õpime. Vigu ei maksa karta ega häbeneda, vaid need tuleb omaks võtta ja vahepeal lasta isegi teadlikult juhtuda, et neist õppida ja seeläbi areneda. Tihti on inimesed liiga enesekriitilised ja arvatakse, et kõike tuleb alati perfektselt teha ning kardetakse eksida. Selleks, et hirmust üle saada, ei tohi eksimist vaadata kui probleemi, vaid võimalust õppida, areneda ja saada paremaks. Ja inimene õpib kogu elu.