Probleemi lahendamise mudeli koolitus täidab kahte suurt eesmärki. Iga osaleja saab endale esiteks otsuse vastuvõtmise protsessi näol tööriista, mis on kasutatav nii tööl kui eraelus, nii üksi kui ka meeskonnana. Teiseks lahendatakse koolituspäeva käigus ära ettevõtte reaalne probleem või väljakutse. Iga osaleja on kaasatud ning saab lahenduse väljatöötamisse vahetult panustada.

Õpime nägema suurt pilti

Koolituspäeva esimene osa teoreetilisem ja loob vajaliku raamistiku. Esiteks tegeleme nii indiviidi kui ka grupi otsustusprotsessidest selgema arusaama loomisega. Inimese tähelepanuvõime on üllatavalt piiratud ning seda on oluline mõista nii juhina kui ka meeskonnaliikmena. Ekspertidelt eeldame detailidega tegelemist ning juhid peaksid jälgima rohkem suurt pilti. Samas lähevad erinevate osapoolte ootused ja ka tegevused vahel täiesti vastupidistes suundades. See ei ole iseenesest halb, kui me saame selgelt aru, miks ja millal nii teeme. 

Otsustusprotsess kui mõttemudel

Otsuste langetamiseks kasutame John Boydi loodud OODA tsüklit (eesti keeles VOOT tsükkel). Tihti peetakse seda ainult kaitseväelaste töövahendiks, kuid see on efektiivselt kasutatav igas valdkonnas ning väga erinevate protsesside kaardistamiseks ja optimeerimiseks. Nähtamatutest gorilladest ning OODA tsüklist arusaamine loob eelduse grupiga planeerimise veelgi paremaks teostuseks. 

Vähene suhtlemine ja valed eeldused viivad aga tihti selleni, et kauaoodatud muutused või otsused tekitavad hoopis uusi konflikte. Nende lahendamiseks kulub kordades rohkem ressursse kui asi väärt on. Seega on äärmiselt oluline saada aru, kuidas inimesed mõtlevad ning otsustavad ja neid põhimõtteid ka igapäevaselt kasutada. 

Reaalse käsiloleva probleemi lahendamine kasutades OVP-d

Koolituspäeva teine osa hõlmab endas kaitseväe staapide ja eriüksusmeeskondade poolt kasutatava Otsuse Vastuvõtmise Protsessi (OVP) tundma õppimist ja kasutamist. Teeme protsessi lühendatud versioonis läbi ning selle eesmärk on koolituspäeva jooksul jõuda ka reaalselt kasutatava plaanini. Loomulikult oleneb tulemus suuresti püstitatud küsimusest ning parima eesmärgi seadmine toimub koolitajate ja organisatsiooni juhtkonnaga koostöös, võimalusel juba enne koolitust. 

Süsteemne lähenemine otsuse langetamisele hõlmab lihtsa ning kõigile arusaadava protsessist loomist. OVP täpseid etappe saab vastavalt valdkonna eripäradele kohandada, aga oluline on läbida vähemalt need viis punkti:

1. Ülesandest ühise arusaama loomine
2. Info kogumine ja analüüsimine
3. Tegevusvariantide väljatöötamine
4. Tegevusvariantide analüüs ehk sõjamäng
5. Otsus ning detailne planeerimine

Eesmärk on piiratud aja ning ressurssidega saavutada võimalikult hea lahendus. Me ei aja taga 100% lahendust, vaid võimalikult head lahendust, mida antud ajahetkel osalevate inimeste ja infoga võimalik saavutada on. Toimiva protsessi olemasolu ning selle järgimine tõstab kordades tõenäosust, et leiame hea lahenduse. 

Vastasel juhul kiputakse ruttama lahendusteni, mida on varasemalt kasutatud, saamata aru, et olukord ja/või väljakutse, mida lahendame, on hoopis teine. Kaitseväes nimetatakse seda eelmiseks sõjaks valmistumiseks ning pigem tahame leida võimalusi, kuidas „kastist välja mõelda“ ning kaasata selleks kogu meeskonna teadmisi.

Lõpptulemusena saab organisatsioon edasiliikumiseks olulise selguse, kes ja mida peab tegema. Tihti ei ole ka lahendus ise kõige olulisem, vaid hoopis see, et kõik saavad aru, miks ja mida on vaja teha. Tänu sellele usutakse tekkinud plaani ning igaüks saab jooksvalt enda valdkonna põhiselt ka muudatusi sisse viia, sest saadakse aru tervikust, mitte ainult enda rollist. Lisaks on tegemist siiski tööriista õppimisega, mis on kasutatav igale koolituse läbijale ka individuaalselt. Arendades organisatsiooni liikmeid areneb ka kogu organisatsioon ning see annab võimaluse koos veelgi kaugemale jõuda.